Tegevused ja ajakava: Õppekäik- kevad

Sissejuhatus Järveotsa järve ääres– Õpilased jaotatakse kaheks grupiks (programmi vältel grupid vahetavad tegevusi erinevate juhendajate juures). Lapsed tutvuvad programmi eesmärgiga õppida tundma erinevate taimede ja loomade kohastumisi metsas ja järves. Õpilasi juhendatakse programmi tegevuste ajal käituma looduskeskkonnaga arvestades.10 minutit

Esimese rühma tegevused kokku 40 minutit

Tegevused järve ääres 

Räägitakse, mis toimub veeloomade arengus kevadel. Juhendaja püüab kahvaga veeloomi akvaariumisse. Selgitatakse veeloomade arenguetappe ja näidatakse kuidas nad ohutult järve tagasi lasta. Vaadeldakse järves kasvavat taimestikku ning vee läbipaistvust. 

Veega täidetud akvaariumisse on võimalik lastel asetada järve kaldalt leitud oks, kivi, sulg vms. (Mis materjal vajub põhja ja mis jääb vee pinnale, miks?) Räägitakse veest kui elukeskkonnast ning kuidas inimtegevus mõjutab vee kvaliteeti ja kuidas keskkonna muutumine vees mõjutab vees elavaid organisme. 

Järve kaldal asetseva veeohutuse stendi ääres selgitatakse kuidas peab käituma veekogu ääres ja mida teha õnnetuse korral.

Teise rühma tegevused kokku 40 minutit

Loodusvaatlused kevadel tärkavas metsas. Igale lapsele jagatakse luup, millega vaadeldakse taimede pungi ja õisi. Õpilased leiavad erinevaid õisi ja kirjeldavad neid. Vaadeldakse ilma ja looduse märke kevade saabumisel. Arutletakse, milline näeb välja mets  samas kohas aastaaegade muutumisel. Arutletakse keskkonnateadliku käitumise üle, kuidas sobitub inimene ja tema tegevused loodusega. 

Käeline tegevus- puukoore mustri  hõõrumine rasvakriidiga läbi paberi. (Mille poolest erineb kuuse ja männi koor?)

Puukulli mäng: laps leiab kiirelt üles juhendaja poolt nimetatud puu. 

Kui I ja II rühm on tegevused lõpetanud toimub ühine söögipaus 20 minutit

Kokkuvõtted: ühises ringis korratakse üle õpitu. Iga laps toob välja ühe uue asja, mis ta õppekäigul kevade kohta teada sai. 10 minutit

Tegevused ja ajakava: Õppekäik- sügis

Sissejuhatus Järveotsa järve ääres– Õpilased jaotatakse kaheks grupiks (programmi vältel grupid vahetavad tegevusi erinevate juhendajate juures). Lapsed tutvuvad programmi eesmärgiga õppida tundma erinevate taimede ja loomade kohastumisi metsas ja järves. Loodusvaatluste põhjal saadakse teada, kuidas aastaaja muutus mõjutab elusolendite käitumist. Õpilasi juhendatakse programmi tegevuste ajal hoidma looduskeskkonda. 10 minutit

Esimese rühma tegevused kokku 40 minutit

Tegevused järve ääres 

Räägitakse, mis toimub kevadest sügiseni kahepaiksete ning kalade arengus. Kuidas järveelustik valmistub talveks ja mis elutingimused on järves talvel. Vaadeldakse järves kasvavat taimestikku ning vee läbipaistvust. 

Juhendaja püüab kahvaga mõne veelooma akvaariumisse. Vaadeldakse veeloomi luubiga. Selgitatakse veeloomade arenguetappe ja näidatakse kuidas nad ohutult järve tagasi lasta. Veega täidetud akvaariumisse on võimalik lastel asetada järve kaldalt  leitud oks, kivi, sulg vms. (Mis materjal vajub põhja ja mis jääb vee pinnale, miks?) Räägitakse veest kui elukeskkonnast ning kuidas inimtegevus mõjutab vee kvaliteeti ja kuidas keskkonna muutumine järves mõjutab vees elavaid organisme. 

Järve kaldal asetseva veeohutuse stendi ääres selgitatakse kuidas peab käituma veekogu ääres ja mida teha õnnetuse korral.

Teise rühma tegevused kokku 40 minutit

Loodusvaatlused sügisel uinuvas metsas. Õpitakse tundma kodumetsa puid, sügisvärvide leidmine loodusest.  Lapsed leiavad erinevate värvidega puude lehti ja üheskoos tehakse lehtedest maapinnale suur sügisvärvides kunstiteos.

Marjade ja seente  leidmine loodusest. Maitsmismeele harjutus. Söödavate marjade (pohlad ja mustikad) otsimine ja maitmine. 

Mürgiste marjade tutvustamine (piibeleht, näsiniin). 

Metsa helide kuulamine, kuulmismeele harjutus, ilma kirjeldamine (tuul, pilvisus, temperatuur). Arutletakse, milline näeb välja mets  samas kohas aastaaegade muutumisel. Arutletakse keskkonnateadliku käitumise üle, kuidas sobitub inimene ja tema tegevused loodusega. 

Käeline tegevus- puukoore mustri  hõõrumine rasvakriidiga läbi paberi. (Mille poolest erineb kuuse ja männi koor?)

Puukulli mäng: laps leiab kiirelt üles juhendaja poolt nimetatud puu. Sügisel kirjeldatakse puud lisaks värvi alusel.

Kui I ja II rühm on tegevused lõpetanud toimub ühine söögipaus 20 minutit

Kokkuvõtted: ühises ringis korratakse üle õpitu. Iga laps toob välja ühe uue asja, mis ta õppekäigul sügise kohta teada sai. 10 minutit

Õpitulemused:

selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest;
suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: aastaring;

Meetodid:

Arutelu, jutustamine, lihtsamate vaatluste tegemine abivahendiga, võrdlus, liikumine, käeline tegevus, mäng

Vahendid:

13 luupi- ühe rühma igal lapsel . Kevadel metsas, sügisel järve ääres
Paberid ja rasvakriidid, akvaarium, kahv, näitlikud plakatid ja kaardid 

Juhis õpetajale:

Õppeprogrammi kokkuleppimisel palume täpsustada rühma suurust ja võimalikke erivajadusi.  

Palume eelnevalt lastele programmi temaatikat tutvustada. Retke ajal ootame, et õpetaja toetaks retkejuhti laste kaasamisel, rühmas hoidmisel ja ohutuse tagamisel. Igal lapsel kaasa võtta veepudel/termosega tee ja lõuna (võileib vm energiaamps).

Palume riietuda vastavalt ilmale. Igal aastaajal on hea kihiline riietus-mütsid-sallid-kindad ja varuks vihmakeep. Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil.

Lisainfo:

Programmil on võimalik osaleda ka erivajadustega lastel, kuid palume eelnevalt teavitada juhendajat õpperühma tööd puudutavatest eripäradest, et jõuaksime kasutusele võtta õppetööd toetavad kohandused.