MULLAST ALGAB METS

 

Et Eesti metsad on eripalgelised, siis kasutatakse nende iseloomustamiseks metsatüüpe. Metsatüübid on looduses tegutsejale abiks taimede ja seente otsimisel ning metsameestele metsa kasvatamisel. Programmi kestel saame teada  millised on põhitõed  mulla ja metsakasvukohatüüpide vahel. Millist mulda kasvamiseks eelistavad kased ja kas rabas kasvades on nende kasvujõud sama suur kui viljakas laanemetsas. Miks liivases nõmmemetsas kasvavad männid 10 meetri kõrguseks aga liivases palumetsas kõrguvad 30 meetrini?

Õpime tundma  erinevates metsatüüpides metsa all kasvavaid taimi

Toimumiskoht; Valgejärve matkarada.

Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest valdav enamus: nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad (salumetsad), rabastuvad metsad ja soometsad.

Päevakava: Raja alguspunktis tehakse lühike sissejuhatus eesti muldadest, mulle tekkest  ja metsa tüüpidest

Mõlemad rühmale jagatakse mullapuur, õppematerjal A4 lehel ja töölehed.

Mulla proovid võetakse palumetsas, laanemetsas, salumetsas, kõdusoo metsas, nõmmemetsas ja rabas. Mullaproov võetakse ka Valgejärvest et teada saada , mis on järvelubi

Uuritakse mullaprofiili, mõõdetakse huumusehorisonti ja selle päritolu. Määratakse mulla lõimis, Mulla lähtekivimite näidised on metsas ettevalmistatud.

Seos õppekavaga

II  kooliaste:

Muld elukeskkonnana: Mulla koostis. Mullahorisondid. Mullaorganismid. Mulla osa kooslustest. Mullakaeve. Vee liikumine mullas.

Mets elukeskkonnana: Mets kui elukooslus. Metsatüübid (nõmme-, palu-, laane ja salumets, raba).

Sihtrühm

6.-8. klass

HIND:

Kuni 24 õpilast 150 eurot

Manus	Suurus
Mullaprogrammi teekond ja muldade tutvustus, Infoleht õpilastele	2.04 MB