Sissejuhatus Järveotsa järve ääres. Lapsed tutvuvad programmi eesmärgiga, mis on õppida tundma metsaelustiku kohastumisi talvel. Vaadeldakse raja alguspunktis olevat järve. Jää olemasolul selgitakse jää ohutust ja jääl viibimise reegleid.- 20 minutit.

Matk 1,2 km tipi-telgini. Õpilased iseloomustavad talvist metsa. Lume olemasolul vaadeldakse luubiga lumehelbeid ja õpitakse tundma metsloomade jälgi. (mängud – jänesed, hundid lumes, teeme ise käpajälgi). Otsitakse loomade tegevusjälgi talvisest metsast. Leitakse erinevusi loomade toitumisel ja elukorraldusel suvel ja talvel. Kas ja kuidas inimene aitab metsloomadel talvituda? Räägitakse jahimehe rollist metsloomade toitmisel.  60 minutit

Matka keskpunkt on tipitelgis, kus tehakse lõket ja juuakse teed. Arutletakse inimese tegevustest talvel (vana aeg vs kaasaeg) - inimese mõju keskkonnale, kodukoha looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tagajärjel, säästev tarbimine ja toasooja saamine linnas ja maal ning selle mõju keskkonnale). Arutletakse kuidas sobitub inimene ja tema tegevused loodusega, kuidas saab loodusressursse säästa.

Lindudele rasvakäbide meisterdamine. 

Otsimismäng ja kokkuvõte mängule – “Leia metsa alt (piiratud ja märgistatud ala) talvevarud ja too need õige metslooma juurde”. Söögipaus. Kokku tegevused tipi telgi juures  1tund ja 40 minutit

Matk 1,2 km tagasi Järveotsa järve äärde parklasse  20 minutit

Kokkuvõtted– Õpperetk lõpetatakse Järveotsa järve ääres, kus toimub vestlusring- mida sain täna uut teada, mis meeldis ja mis võiks olla teisiti. 10 minutit

Õpitulemused

• Omab ülevaadet, kuidas erinevad taimed ja loomad on kohanenud talve üle-elamiseks. 
• Oskab nimetada loomi, kes talvel magavad (talveuni ja taliuinak);
• Oskab nimetada loomi, kes talveks toitu varuvad ning mida varuvad, koostab mängu käigus lihtsa toiduahela ;
• Teab kuidas inimene talveks valmistub ja tunneb erinevaid toasooja tootmise meetodeid ja nende erinevat mõju keskkonnale;
• Oskab võrrelda  inimeste igapäeva elulisi toimetusi tänapäeval vs  ajaga sajand tagasi ning maal ja linnas.

Üldpädevused

kultuuri- ja väärtuspädevus

matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus

õpipädevus

suhtluspädevus

Seosed õppekavaga 

Põhikooli riiklik õppekava ja ainevaldkond loodusained. 

5) märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;

12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; 
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab; 

15) võrdleb inimeste elu maal ja linnas;

Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, liikumisõpetus (liikumine looduses), eesti keel (sõnavara, suuline väljendusoskus).

Läbivad teemad

Keskkond ja jätkusuutlik areng“

Suunatakse õpilast igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Programmi käigus kogetakse kuidas toimib mets kui eluskooslus talvel, arutletakse soojemate talvede mõjust looduskeskkonnale.

Kultuuriline identiteet“ 

Suunatakse õpilast mõistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile.

Arutletakse säästva tarbimise teemadel: kuidas inimesed valmistusid talveks vanal ajal ja kas ja kuidas seda tehakse tänapäeval.

Meetodid: Mäng, vaatlemine, käeline tegevus, võrdlemine, kirjeldamine, järelduste tegemine, arutelu 

Vahendid: Luubid, mängukaardid, purgid toiduvarudega, männikäbid ja rasv.