Veateade

Warning: Creating default object from empty value in ctools_access_get_loggedin_context() (line 1407 of /data03/virt13912/domeenid/www.valgejarve.ee/htdocs/sites/all/modules/ctools/includes/context.inc).

Järved

Järveotsa järv on 16,9 ha pindalaga umbjärv, mille suurim sügavus 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.

 

Valgejärve  sügavus koos lendmudaga 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on võetud looduskaitse alla, et kaitsta  järve põhja katvat ainulaadset „valge muda” ja järve ümbritsevat veereziimi.

Mustjärv on rabajärv, mille  pindala on 6,9 ha ja sügavus  2 m, millest enamuse moodustab paks mudakiht.

Turvaste järved (Järveotsa järv, Valgejärv ja Mustjärv ) asuvad Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madalike vahel. 

Järveotsa järv on 16,9 ha pindalaga umbjärv, mille suurim sügavus 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.

Rahvasuu räägib, et vanasti, Järvatse järve tekkimise ajal, olla üks mees kündnud põldu seal, kus praegu asub Järvatse järv.Ta kündnud pool põldu üles ja sidunud siis täku vaia külge, ise aga heitnud puhkama. Selle aja jooksul tekkinud järv, sest mees olla kündnud lahti veesoone. Nii mees kui ka täkk hukkunud. Ainult vai, mille külge täkk seotud olnud, oli veel hiljaaegu näha järve tagumisel serval.

Teadlaste arvates on Järveotsa piirkonna vanim  järv, mis on tekkinud  mandrijää taandumisel  Joldiamere staadiumis 10 300 – 9300 aastat tagasi. Järv kujunes põhja-lõunasuunalise Selgküla vallseljaku idaküljele.Vallseljakute e. ooside tekitajaks on mandrijää sulavee setted. Tekkimise põhjuseks on vooluvee kuhjav toime jääsisestes ja –alustes lõhedes. Kuna mandrijää all liigub vesi väga suure surve all, siis  kiirevoolulisest veest setivad välja suuremõõdulised osakesed (kruus, veerised). 

Turvaste Valgejärv  tekkis  mandrijää taganemisel  Antsülusjärve  pealetungi ajal merest liivase rannavalliga (mida praegu tuntakse Rukkimägede nime all) eraldatud laguunina  9300-9500 aastat tagasi. Seda aega võib lugeda ka järvelubja kujunemise alguseks Valgejärves.

Järve pindala on 15 ha ja sügavus koos lendmudaga 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse „valge muda” -järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina, hinnanguliselt 15 milj.m3. Aastat 70 tagasi plaanis Ellamaalt pärit näitleja Ruts Baumann lupja kaevandada ja seda Piiterisse portselani tooraineks viia. Saksamaal tehtud isegi kriidi proovid ära. Heast mõttest olid huvitatud ka kaks ärimeest Tallinnast, kes  äriidee pidid ära ostma. Kuid tänu segastele aegadele või rahapuudusele jäi tegu tegemata.

Järv toitub allikatest ja ümbrusest sissevalguvatest vetest. Väljavool toimub Valgejärve oja kaudu Turvaste talu juures asuvasse kurisusse. Vesi tuleb uuesti nähtavale 0,5 km eemal Tuharu allika(te)s ja voolab sealt Vihterpalu jõkke.

Taimestikku on järves suhteliselt vähe.Leidub pilliroogu ja vesihernest. Järve põhjast on leitud rohkesti haruldast vetikat, nn. järveploomi.P õhjaloomastikus on üsna palju tigusid.

Kalastik koosneb haugist, linaskist ja lutsust.Pesitsevad kajakad ja piilpardid. Sügiseti kogunevad järvele haned ja sookured.

Järve kaldal asub infotahvel, kus saate tutvuda geoloogiadoktor Siim Veski poolt koostatud järve läbilõike ja tekkimise joonistega

 

Mustjärv  asub 3 km Valgejärvest edelas, Läänemaal Lääne-Nigula vallas. 

 

Järvede ümbus on tuntud marja ja seenemetsana.